Ida-Viru eesti keele klubid tõestasid keeleõppe meetodi efektiivsust

MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. Foto: Erakogu

MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. Foto: Erakogu

“Oma töö on lõpetanud esimesed Ida-Virumaa keele-klubid, kes  katsetasid esimestena mujal maailmas laialt levinud keeleõppe meetodit. Osalejate hinnangul on klubide töö õnnestunud ning sääraseid projekte peaks tulevikus jätkama,” räägib MISA elukestva õppe juht Eduard Odinets sellest, kuidas keeleklubidel läks.

Eesti keele klubi käsiraamatu järgi, mille leiab iga huviline Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) e-raamatukogust, on eesti keele klubi kõigile neile, kelle emakeel pole eesti keel ja kes soovivad seda paremini osata. Klubiline keeleõppe vorm on mõeldud kõigile, kes eesti keelt rääkides soovivad tunda ennast kindlamalt, ületada keeleõppe raskusi, leida tuge ja innustust, saada ausat tagasisidet ja tunnustust. Ühtlasi on keele-klubi ka kõigile neile, kelle emakeel on eesti keel ja kes soovivad abistada keeleõppijaid.

Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel tegutsenud klubide osalejateks olid klassikalisemal moel, st audi-tooriumis keelt õppinud Ida-Virumaa avaliku sektori asutustes (nt politsei, koolid, kultuurimajad jms) töötavad inimesed. Neil jätkus motivatsiooni ka pärast eesti keele kursuste lõppu pühendada vaba aega klubilisteks tegevusteks, kus ei olnud tavapäraseid õpikuid, kirjalikke harjutusi, õpetajaid ega hindeid.

Klubide eestvedajateks kutsuti Ida-Virumaal tegutsevad täiskasvanute eesti keele õpetajad ja individuaalsele keeleõppele spetsialiseerunud keeleõppementorid mujalt Eestist, kellel on pikaaegne kogemus mitteformaalse keeleõppe korraldamisel ja juhendamisel.

Käsiraamatu järgi on keeleklubi rühm inimesi, kes korraldavad klubitegevusi ja võtavad neist osa. Seda tehes nad abistavad ja toetavad üksteist eesti keele omandamisel, õpivad tundma Eestimaad, selle eri rahvaste kultuure ja inimesi, tunnevad rõõmu üksteise edusammudest ja ühistest tegevustest. Vaadates Ida-Virumaa keeleklubide tegevusele tagasi, võib julgesti väita, et püstitatud ülesandeid on täidetud kõige paremal ja eeskujulikumal viisil.

Selline keeleõppevorm oli esmakordne kogemus nii keeleõppijatele kui ka nende juhendajatele-mentoritele. Klubitegevuse alguses olnud mõningane ärevus ja tundmatus kohas vette sukeldumise tunne on klubitegevuse lõpus asendunud uhkusega üksteise saavutuste üle, kokkukuuluvustunde ja kursuse jätkamise sooviga. Kindlasti oli ka MISA-le kui korraldajale ja vastutajale klubitegevus väga rikastav ja õpetlik.

2013. aasta hiliskevadel on plaanis tänu Euroopa Liidu sotsiaalfondi toetusele avada uued keeleklubid Ida-Virumaal. Kus täpselt, millal ja kellele, see selgub paari kuu jooksul. Huvilistel tasub jälgida informatsiooni MISA võrgulehel http://www.meis.ee, kus on võimalik liituda ka MISA perioodilise uudiskirjaga.

Keeleklubid korraldatakse ESFi programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames. Eesti keele klubi käsi-raamat on vabalt kasutatav eesti keele õppimisel ja õpetamisel. Käsiraamat sisaldab ka palju nõuandeid, kuidas keeleõppijad võiksid ise endale klubi luua, arendada ja üksteist toetades üheskoos õppida. Loodetavasti leidub kohalikke omavalitsusi, kes on valmis sellist initsiatiivi toetama, kas või ruumide näol kooskäimiseks.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed omalt poolt on valmis igati toetama loodavaid keele-klubisid nõu ja kontaktidega. Samuti oleme tänulikud tagasiside eest käsiraamatule ja klubide kogemustele. Ainult üheskoos saame luua keeleõppijat toetavat kesk-konda ning tihti ei ole selleks vaja ei suuri summasid ega välisprojekte.

 Artikkel avaldati Ida-Expressis, nr 12 (54), veebruar 2013

Posted in Uncategorized | Lisa kommentaar

Mõtteid keeleõppeprogrammist: Põltsamaa linna jagu osalejaid!

Tatjana Muravjova, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja

Tatjana Muravjova, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed juhataja

22. novembril toimus Tallinnas Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” infopäev, kus vaadati tagasi saavutatule ning avati ka tulevikuplaane. Jagame teiega MISA juhataja Tatjana Muravjova sõnavõtu peamisi mõtteid.

Eesti keele oskuse tähtsust siinse riigi sõbralikuks toimimiseks on raske alahinnata. Küsimus pole põhimõttes, kes kellega mis keeles suhtlema peab, vaid selles, kas siin elavad inimesed mõistavad, mis riigis sünnib. Kas nad on kursis, kui seda soovivad, kohalike uudiste, kultuuriürituste või tööturul toimuvaga? Kas nad teavad oma õigusi ja kohustusi? Kas nende haridus on konkurentsivõimeline? Kas nad saavad suhelda teiste kaasmaalastega ja niimoodi võita juurde uusi sõpru? Kas nad on võimelised tõeliselt osa saama selle väikese riigi pisikestest rikkustest ning sellele ise lisaväärtust juurde andma?

Jah, võib-olla on Eestis oldud sõnavõttudes liiga must-valgelt keelekesksed, kuid eesti keele oskus Eesti Vabariigis ei ole mitte pealesunnitud kohustus, vaid võimalus avardada oma suhtlusvõrgustikku, kultuuripilti ja toimetuleku võimalusi. Keeleoskusesse võib küll suhtuda kui vaid mehhanismi, kuid ei ole ju võimalik ehitada maja ilma vundamendita või tööriistadeta? Ilma nendeta on raske turvalist kodutunnet luua.

Lisaks eesti keele oskusele on oluline võõrkeelte õppimine kui selline. Öeldakse ju, et elad nii mitut elu, kui mitut keelt sa oskad. Küsimus pole minu arvates mitte niivõrd elude paljususes, vaid selle ühe elu kvaliteedis ning selle võimaluste maksimaalses ja targas kasutamises.

Suur rõõm on siin, vahekokkuvõtteid tehes, öelda teile, et alates 2011. aastast, kui algas Euroopa Sotsiaalfondi praegu kestev keeleõppeprogramm, on MISA kaudu tegevustest osa saanud ligi 2700 inimest. Seda on peaaegu sama palju kui Narva-Jõesuu linnas inimesi kokku. Järgmisel aastal lisandub programmi tegevustesse veel 1700 inimest ja siis on keeleõppeprogrammis osalenuid juba Põltsamaa linna jagu inimesi.

Neid tegevusi, mis väärivad tunnustust, on palju, kuid omalt poolt rõhutaksin kolme: vaegkuuljatele ja vaegnägijatele mõeldud eesti keele õpet, mentorõpet ning keeleklubide tööd.

Oleme harjunud mõtlema eesti keele õppest kui klassiruumis õpiku ja töövihikuga toimuvast protsessist, kuid just need kolm, aga ka teised programmi tegevused, on oma olemuselt palju uuenduslikumad. Tegemist on keeleõppega kui rätsepatööga, mis lähtub õppija võimalustest ja vajadustest. Loomulikult on sellised projektid masskursustega võrreldes palju kallimad, kuid nende tõhusus on juba selge.

Eesti keelest erineva emakeelega vaegkuuljad ja vaegnägijad on seni olnud sihtgrupiks, kes on varasemalt teenimatult kõrvale jäänud ning kellele mõeldud põnevaid ja loovaid sihtgrupi omapärasid arvestavaid õppematerjale täna ka tutvustatakse. Mõelgem, kuidas te õpiksite võõrkeelt, kui te ei näe või ei kuule hästi?

Mentorprogrammiga toetame Ida-Virumaa haridusasutuste juhtide keeleõpet. Tegu on taaskord teistsuguse keeleõppega ja nii kohtuvad nõustatavad ehk mentiid oma mentoritega vähemalt kaks korda kuus väljaspool tavapärast töö- ja elukeskkonda. Kohtutakse näiteks kultuuri- ja spordiüritustel, et parandada suhtlemisjulgust ning võimaldada mitmekülgsemat keelepraktikat.

Ida-Virumaal elades ja töötades on keelepraktika üks põhilisemaid väljakutseid, sest paljud kaotavad aja möödudes omandatud keele taseme ning suhtlemisjulguse. Just sellepärast pakumegi individuaalsemat õpet ning individuaalseid eesti keele praktiseerimise võimalusi.

Haridustöötaja on eeskuju paljudele – noortele, lapsevanematele, kohalikule kogukonnale. Äärmiselt oluline on eesti keele oskus ka haridusasutuste juhtide puhul, kes peavad olema kursis seadusandlusega ja suhtlema riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ametitega. Nad peavad olema eeskujuks ka oma töötajatele. Seetõttu peame toetama selle valdkonna inimeste head eesti keele oskust.

Mõned kuud tagasi kogusime edulugusid ja tooksin hea meelega teile mentor Helgi Neelovi ja mentii Irina Šapolova loo, kes käisid muuhulgas koos vaatamas balletietendust, mille süžeega enne koos tutvuti. Koos käidi kontserdil, laadal, kauplustes, koolis, näitusel, üksteisel kodus külas jne.

Tsiteerin Helgi Neelovit: „Koos tegutsedes oleme ümarlauas arutanud probleeme Eesti hariduse, erinevate Eestis paralleelselt tegutsevate kogukondade, eesti ja vene õppekeelega erinevate haridusasutuste õpetajate igapäevaprobleemide ning ka õpilaste ja kinnipeetavate õpiprobleemide üle. Irinale meeldis väga kontsert „Memory“ Jõhvis, kus ta sai kuulata andekaid eesti näitlejaid ja lauljaid. Samuti oli ta vaimustatud pärast Rakveres nähtud Endla teatri „Eesti mees ja tema poeg“ etendust. Teda lummas eelkõige Sepo Seeman kui näitleja. Keeleõppe seisukohalt oli see hea kuulamisülesanne.“

Sarnast suunda jätkavad ka meie sügisel tööd alustanud keeleklubid, mille eesmärgiks on säilitada meie eesti keele kursustel osalenute keeleoskust ning suurendada veelgi suhtlemisjulgust. Ma arvan, et need on näited, mis tõestavad, et keelte õppimine rikastab õppijat tõeliselt ning avab uusi maailmu, millest varem võib-olla aimugi ei olnud. Kõik see võib lisaks kasulikkusele olla ka äärmiselt lõbus ja inimesi lähendav kogemus.

Need kolm tegevust, saan uhkusega südames tunnistada, on alguse saanud just MISA-st ja ma loodan, et neil keeleõppe võimalustel on ees veel pikad traditsioonid. Soovime väga jätkata uue programmiperioodi raames juba edukaks kujunenud keeleõppemeetoditega.

Lõpetuseks sooviksin tänada teid, kes te olete huviliste ja teotahtelistena täna siia tulnud infot ammutama ja tehtut meenutama. Sooviksin tänada kõiki neid organisatsioone ja inimesi, kes on programmi panustanud, aga ka oma tublisid kolleege meie elukestva õppe üksusest, kes keeleõppeprogrammi meie asutuses veavad. Aitäh, elukestva õppe üksuse juhile Eduard Odinetsile, kes on programmi tõeline positiivne reklaamnägu. Aitäh üksuse koordinaatoritele – Maria Ratassepale, Riina Ringile, Jana Tondile, Liilika Raudheinale ja Tea Kotkasele.

Ning viimasena, kuid mitte sugugi vähem tähtsaimana, teen kummarduse neile õpetajatele, politseinikele, raamatukogutöötajatele, meditsiinitöötajatele, kutseõppuritele ja kutseõppeasutuste õpetajatele, haridusasutuste juhtidele ja kõigile teistele, kes on leidnud endas jõudu avastada meiega koos uusi inimesi ja maailmu läbi eesti keele õppimise.

Vaata ka videot infopäeval üles astunud üllatuskülailsest!

Euroopa Sotsiaalfondi logod

Euroopa Sotsiaalfondi logod

Posted in Uncategorized | Lisa kommentaar

Eduard Odinets: Siiras huvi eesti keele õppimise vastu vajab tuge

Euroopa keeltepäeva puhul on paslik kutsuda eesti emakeelega inimesi abistama neid, kes tunnevad siirast soovi seda erilist väikest Euroopa keelt õppida.

Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht. Foto: MISA

Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht. Foto: MISA

Oma töös näen pidevalt, et huvi eesti keele õppimise vastu on tegelikult väga suur. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed pakutavad võimalused jäävad sageli soovijate jaoks kitsaks, sest tahtjaid on ikka enam kui riigil võimalusi. Eriti vajalik on keelepraktika, mis näiteks Ida-Virumaal elavatele eesti keelest erineva emakeelega inimestele on väga suureks väljakutseks. Hädas on nende endi sõnul ka paljud inglise keelt kõnelevad teise emakeelega inimesed, kes väidavad, et eestlased lülituvad liiga kiiresti ümber inglise keelele.

Mulle tundub, et eriti märgatava sammu lõimumise suunas on viimasel ajal teinud just vene inimesed ja võib-olla oleks nüüd aeg eestlastel samm vastu astuda. Positiivne kasu, mida pakub teise kaasmaalase abistamise võimalus, ei ole küll materiaalset laadi, kuid teeb rõõmsaks nagu ükskõik missugune südamest tulev vabatahtlik töö.

Keelekeskkond ja praktika on hädavajalikud

Paraku ei ole keelekeskkonna ja keelepraktika puudumine vaid Ida-Virumaa probleem, sest ka Tallinnas on hulgaliselt näiteid, kuidas kaks lasteaeda või kooli asuvad kõrvuti, kuid ei suhtle omavahel.

Haridustöötajate puhul on keelepraktika ja –oskus aga eriti tähtsad, sest haridustöötaja on eeskuju ning arvamusliider nii lastele kui lapsevanematele. Me ei saa kedagi veenda, et keeleoskus on vajalik ja tore, kui on õpetajaid, kes ei oska eesti keelt, ei ole kursis eesti uudistega ega oska oma kolleegidega suhelda. Eriti oluline on eesti keele oskus asutuste juhtide puhul, kes peavad olema kursis seadusandlusega, suhtlema järelvalveametitega ning olema eeskujuks ka oma töötajatele. Lihtne oleks öelda, et see on õppija enda mure, kui ta ei loe uudiseid ja ei saa aru, aga milleks piirata endid sellise küünilisusega?

Minu igapäevane tööpraktika, millest lõviosa moodustabki keeleõppe toetamine, et just haridusasutuste töötajad on aktiivseimad eesti keele õppe võimaluste kasutajad. Ometi tunnistab enamik hirmu eksida või öelda midagi valesti. Peljatakse isegi eestikeelsete sõnade valesti hääldamist. Ka erinevad uuringud on näidanud, et venekeelne elanikkond kardab eksida ning eestlased ei ole harjunud eesti keelt mitte-eestlaste suust kuulma. Nii on tavaline, et keegi purskub naerma või vaatab viltu, kui mõni kääne või sõna sassi läheb. Üheltpoolt on naljakas küll, kuid õppijas võib see tekitada kasvavat ebakindlust. Eesti keelt ei ole enamiku inimeste jaoks võimalik õppida ilma keelepraktikata ning eestlaste abi ilma hukkamõistuta on üks eesti keele valdajate kasvamise ja keele säilimise aluseid.

Eesti keel on küll teatav salakood, mille keerulisuse üle eestlased suurt uhkust tunnevad, kuid rahva ja kultuuri püsimajäämise mõistes tuleb kõigile kasuks, kui eesti keele oskust propageeritakse mitte ainult toetuste ning formaalhariduse kaudu, vaid ka meie igapäevase suhtumise ja omavahel suhtlemise teel.

Eesti keelt tahetakse õppida

Ei vasta tõele, et venekeelne elanikkond ei taha eesti keelt õppida. Huvi on tegelikult väga suur. Kindlasti võib mõnedel juhtudel õppimise soov tuleneda hirmust keeleinspektsiooni ees, kuid see ei ole valdav põhjus. Loomulikult leidub ka neid, kes ei tahagi õppida, kuid ka nemad ei iseloomuste tervet kogukonda, kelle emakeeleks on mõni teine keel kui eesti keel.

Minu praktika näitab, et eesti keele õppimise põhjuseks on soov töökohas, erialal ja ühiskonnas hästi toime tulla. Väga tihti kohtab ka siirast huvi Eesti ja eestlaste vastu ning võime osa saada „eestlaste rikkalikust kultuurist ja kaunist keelest“ – just seda on meie poolt kogutud tagasisides väga sageli esile toodud. Väga levinud motivatsiooniteguriks on ka soov leida sõpru, tööalaseid kontakte ja võimalusi suhelda eesti keeles

Ka Narvas ja Sillamäel elavad sõbralikud, loomingulised ja igati avatud inimesed. Nendega vestlemine ei ole mitte ainult teene keeleõppijale, vaid ka igale eestlasele eesti keele ja kultuuri säilitamise mõttes. Järgmine kord, kui mõni inglane, itaallane, hindu või mõne muu rahvuse esindaja püüab teiega kasvõi puist eesti keelt purssida, ärgem andkem kohe alla ja lülitugem inglise või vene keelele. Võtame endale parem selle aja avardada nii enda igapäevaelu kui pakkuda sõbralikku tunnustust neile, kes soovivad ja julgevad võtta ette teise keele õppimise teekond.

Õppigem usinasti teiste rahvaste keeli ning toetagem neid, kes võtnud vaevaks ja sooviks omandada eesti keel. Ilusat Euroopa keeltepäeva!

 Kirjutas: Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht

Posted in Uncategorized | Lisa kommentaar

Haridustöötajate keeleõpe mentoriga pakub palju edulugusid

Kogusime kokku mõned vahvad edulood sellest, kuidas haridustöötajate keeleõpe mentori toel on huvitav, lõbus ning tulemuslik moodus. Toome teieni täiendavalt need edulood mentorprogrammis, mis septembrikuu uudiskirja ei mahtunud.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab alates 2009. aastast vene õppekeelega pedagoogide ja koolijuhtide keeleõpet mentori toel ning lükkab septembris hoo sisse ka keeleklubidele. Sellest, mis on mentorõpe ning kuidas kõik toimib, saab lugeda MISA septembrikuu uudiskirjast!

Mentor-mentii paarid koos toetajatega. Foto: Enda Trubok

Mentor-mentii paarid koos toetajatega. Foto: Enda Trubok

Natali ja Irina edulugu – “Nutsin terve öö läbi, hommikul aga algas mul uus elu”

Palju aastaid tagasi juhtus järgmine lugu. Ühel ilusal päeval teavitas meie kooli direktor, et kuna teist eesti keele õpetajat koolis ei ole, pean ma alates järgmisest õppeaastast eesti keelt õpetama algkooli õpilastele. Seda pean ma tegema vaatamata sellele, et erialalt olen vene keele ja kirjanduse õpetaja. Tol ajal teadsin vaid paarkümmend sõna eesti keeles. Iseloomult olen väga kohusetundlik inimene ja võtsin asja tõsiselt. Nutsin terve öö läbi, hommikul aga algas mul uus elu: hakkasin õpetama, samal ajal ka ise õppima eesti keelt. Muidugi hakkasin ka oma metoodilisi ja didaktilisi oskusi täiendama ja käisin paljudel koolitustel. Õppisin palju selleks, et vastata nõuetele. Kõigepealt nendele nõuetele, mida ise endale esitasin, sest tahtsin väga olla õpilastele hea ja vajalik õpetaja, kes õpetab neid hästi. Tol ajal kuulsin ma mitu korda eestlastest kolleegide käest, et mul oleks parem mitte eesti keeles rääkida ja õpetada kui ma ei valda eesti keelt perfektselt. Loomulikult tekkis mul väga suur süütunne ja barjäär suhtlemisel.

Aastate jooksul minu eesti keel arenes: ma laiendasin sõnavara, hakkasin mõistma ja reageerima eestikeelsele kõnele. Aga tundsin end “koerana”: kuulen, saan aru, kuid ei saa ise rääkida. Kartsin nii väga, et teen eesti keeles rääkimisel jälle vigu ja eksin grammatikas, et otsustasin vaikida.

Õppealajuhatajana suunasin oma kooli õpetajaid osalema esimesel eesti keele õppe mentorprogrammis, ise aga ei julgenud osaleda. Märkasin, kui suurt kasu tõi see projekt nendele ja otsustasin, et kindlasti osalen ise ka juhul, kui keeleõpe mentori abil jätkub. Mul on väga vedanud, et sain projektis osaleda.

Selleks, et perfektselt keelt ära õppida, on vaja palju aega. Muidugi teen endiselt vigu nii kõnes kui kirjas, kuid ma ei karda eksida. Mina RÄÄGIN  ja see on minu kõige olulisem saavutus selles projektis. Tänu minu mentorile (tema tähelepanule ja mõistmisele, tema avatud ja sõbralikule iseloomule, valmidusele aidata, seletada, korrigeerida minu kirjalikku ja suulist kõnet) hakkasin ma rääkima ja suhtlema eestlastest kolleegide ja kooli külalistega julgelt. See avas minule eesti kultuuri, teatri ja kunsti maailma. Mentori abil lõin ma uued kontaktid, mis praegu on väga kasulikud nii iseendale kui ka minu koolile. Mina laiendasin oma sõnavara erinevates valdkondades, parendasin kuulamis- ja kõnelemisoskusi. Nõustajate aprillikuisel koolitusel märkasid kolleegid, et ma hakkasin paremini rääkima ja kiitsid mind selle eest. Tunnen, et praegu on mul palju rohkem teadmisi ja julgust proovida. Tänan nii mentorit kui ka projekti korraldajaid selle eest!

Natali (Irina mentor): „Irina on väga töökas ja ennast juhtiv õppija ning lihtsalt väga tore ja tolerantne inimene. Olla sellise inimese keeleõppepartner ja -toetaja on nauditav. Olen saanud hea mõttekaaslase ja kolleegi.“

Ülle ja Tatjana edulugu – nagu eestlased, kes rääkides laulavad

Mentor-mentii paarid. Vasakult Tatjana Miträikina, Ülle Tõnumaa, Helgi Neelov, Liudmilla Rogach ja Enda Trubok. Foto: Enda Trubok

Mentor-mentii paarid. Vasakult Tatjana Miträikina, Ülle Tõnumaa, Helgi Neelov, Liudmilla Rogach ja Enda Trubok. Foto: Enda Trubok

Minu mentii Tatjana polnud algul nõus projektis osalema kuna Tallinn on Jõhvist nii kaugel ja ta kartis suhelda eesti keeles ja rääkides vigu teha. Selgitasin Tatjanale, kui hea ja kasulik see projekt talle on, pakkusin mõtlemisaega ja jäin ootama tema otsust. Paari päeva pärast teatas Tatjana, et on valmis osalema projektis „Keeleõpe mentori abil“.

Kui me Tatjanaga esimest korda kohtusime, oli tunne nagu oleksime juba varem kusagilt tuttavad. Meil oli tore koos olla, lobiseda tööst, perekonnast, teha plaane edaspidiseks. Tatjana soov oli ära teha keeletaseme B2 eksam ja õppida ladusalt eesti keeles rääkima „nii nagu eestlased, kes rääkides laulavad“. See tegi mulle suurt rõõmu.

Tatjana alustas ka tunnikonspektide tõlkimist vene keelest eesti keelde, et sügisel Viru Vangla Koolis täiskasvanud kinnipeetavatele eesti keeles tunde andma hakata. Tatjana hakkas regulaarselt lugema Postimeest ja kirjutas loetu kohta lühikokkuvõtte. Talle meeldis väga Nipiraamat, kust ta sai teada, kuidas teha midagi põnevalt ja kiiresti – ta sai sealt mitmeid kasulikke nippe. Ta kuulab nüüd ka Kuku raadiot, vaatab „Aktuaalset kaamerat“, TV sarja „Elu keset linna“ ning loeb uudiseid Delfist. Tööl suhtleb ta igal võimalusel oma eestlastest kolleegidega.

Tatjana töötas palju sõnaraamatuga, sai palju abi minuga suhtlemisest ja uuris ja internetist vastuseid oma küsimustele. Talle meeldis väga muusikakontsert „Memory“, kust talle jäi meelde väljend „kui läheb libedalt“.

Tatjana tegi ära keeletaseme B2 eksami ja tema vead olid üsna väikesed. Olime mõlemad selle üle väga õnnelikud. Tasapisi hakkasin aru saama, et Tatjana on maksimalist – ta näeb väga palju vaeva, et eesti keeles õigesti kõnelda, saada aru eestlaste jutust, mis on tihti slängirohke, kuid samas keeleliselt rikas. Tatjana küsis tihti, mida mingi ütlus tähendab ja oli väga motiveeritud ning pühendunud keeleõppija. Talle meeldivad eesti vanasõnad ja kõnekäänud ning aeg-ajalt kasutab ta neid kõnes.

Tatjana julgeb nüüd kõnelda inimestega eesti keeles, kartmata vigu teha. Ta teab juba, et ka eestlased teevad vahel kõnes vigu.

Olesja ja Julia edulugu – jäävad suhtlema ka pärast programmi lõppu

Projekt annab suurepärase võimaluse individuaalse juhendaja abil suunata oma keeleõpet, praktiseerida eesti keelt reaalsetes situatsioonides, täiustada ima suhtlemisoskusi ja avardada silmaringi.

Põhieesmärkideks seadsime Julia eneseväljendusoskuse arendamise ja parendamise, kursustel omandatud keeleoskuse säilitamise ning keelelise eneseusalduse tõstmise. Julia üheks eesmärgiks oli saada julgust aina rohkem ja rohkem rakendada oma oskusi ametikohustuste täitmisel.

Mentii jaoks on oluline säilitada seda, mis tal juba on ja edasi arendada. Ta loeb eestikeelset ajakirjandust, ei karda suhelda, on igati aktiivne ja valdab mitmekesist keelevara, mis võimaldab tal valida sobivaid vahendeid, et mõtteid vajalikus stiilis selgelt, vabalt, loomulikult ja ladusalt peaaegu pingutusteta väljendada. Ta on suuteline end raskusteta väljendama mitmesugustel üldistel haridus-, töö- ja vabaaja teemadel.

Ta saab suurema vaevata aru teleprogrammidest ja filmidest, kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskab kirjutada kirja, esseed või aruannet piisavalt keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Üheks suurimaks edusammuks on see, et koostöö käigus tekkis rohkelt uusi tutvusi ja sõprussuhteid. Näen, et meie koostöö sellega ei lõpe ja me suhtleme ka edasi. Julia on öelnud, et keeleõpe on eluaegne protsess ja looming ning seda ei saa õpetada, vaid ainult õppida.

Mentorlusprogrammi viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames.

Euroopa Sotsiaalfondi logod

Euroopa Sotsiaalfondi logod

 

Posted in Eesti keele õpe, Elukestev õpe | Tagged , , , , , | Lisa kommentaar

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide hetkeseis ja tulevik

Evelin Müüripeal, rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide monitooringu koostaja, õpetaja. Foto: Erakogu

Evelin Müüripeal, rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide monitooringu koostaja, õpetaja. Foto: Erakogu

Reeglina assotsieerub inimestele pühapäevakooli mõistega kiriku juures tegutsev lastering, mille eesmärk on kujundada laste väärtushinnanguid ja õpetada neid elus hakkama saama, tuginedes kristlikele põhitõdedele ja väärtushinnangutele. Pühapäevakooli mõiste kasutamine osutub sageli eksitavaks, sest tegemist võib olla ka oma rahvuskultuuri edendava ja hoidva organisatsiooniga. Nii Eestis erineva rahvusliku taustaga inimesed kui välismaal elavad eestlased ise on  pühapäevakoole loonud, et järeltulijad oma emakeelt ja kultuuri ei unustaks.

Eestis on proovitud juurutada ka rahvuskooli mõistet, mis kataks eelnimetatud koolivormi tegevuse sisu, kuid tuleb nentida, et see idee ei ole siiski  haridusringkondades kasutust leidnud ja on eesti keelt emakeelena rääkijale pigem eksitav. Sestap ongi integratsiooni- ja hariduspoliitikas jätkuvalt kasutusel rahvuskultuuriseltside, aga mõnikord ka rahvusvähemuste pühapäevakoolide mõiste, mis kõnekeeles sageli taandub pühapäevakooliks.

Peaaegu kõik Eestis tegutsevad rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolid on läbi elanud kriise ja mõne tegevus on isegi aastaks-paariks katkenud. Põhjused ei ole alati ressurssides, vaid tihti on tegemist põlvkondade ja/või rahvuskultuuriseltsi juhtkonna vahetusega.

2012. aastaks on rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide arv hoolimata selle koolitüübi erinevatest arengujärkudest kasvanud märgatavalt ja ühtekokku ulatub koolide arv ligi 40. Toetust õppetegevuse korraldamiseks on käesoleval õppeaastal saanud 26 kooli.

Murekohad – jätkusuutlikkus ja kvaliteet

Rahvusvähemuste kultuuriseltside ja pühapäevakoolide toetamine on Eesti mitmekultuurilise ühiskonna jaoks tasakaalustav ja demokraatlik ning aitab vältida liigset polariseerumist vaid eesti- ja venekeelse elanikkonna suunas. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolides õppinud kolmkeelsed noored on kahtlemata ressurss tuleviku-Eesti jaoks, sest tänu neile võib laieneda koostöö teiste riikidega nii diplomaatia-, kultuuri- kui ka ettevõtlustasandil.

Siiski on Eestis oma rahvuskeelt emakeeleks pidavate pühapäevakoolide õpilaste protsent madal. Põhjuseid on siin taas kõige erinevamaid – toimub põlvkondade vahetus ja emakeelt enam põlvest-põlve edasi ei kanta ning samas võib põhjuseks olla ka nõrk rahvusteadvus, millega kaasneb sulandumine ja enda lugemine mõne teise rahvuse hulka ning seega oma juurte kaotamine.

Erandiks on muidugi vene keel, kuna vene keelel on Eestis jätkuvalt suhteliselt lai kasutussfäär ning vene keel on õppurite puhul reeglina ka kodu- ja õppekeel. Siit muidugi tekib omakorda küsimus: kui kohalikus omavalitsuses on juba olemas vastava emakeelega üldhariduskoolid, kas on siis otstarbekas täiendavalt riiklikult rahastada pühapäevakooli era-huvialakoolina samas omavalituses, sest lapsed saavad sellisel juhul oma emakeelt ja kultuuri õppida  üldhariduskoolides.

Hiljuti Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel läbi viidud pühapäevakoolide seire tulemusena saab kokkuvõtvalt öelda, et pühapäevakoolide tundide ülesehitus on erinev. Iga rahvuskultuuriseltsi pühapäevakool toimetab omas suunas selget ühist visiooni omamata. Õpetatakse küll keelt ja kultuuri, kuid saavutatavad eesmärgid on hägused ja kuigi igal koolil on õppekava ja tunniplaanid, siis nende täitmist ja keeleoskuse taset pärast pühapäevakooli lõpetamist ei testita. Siinkohal tasuks kaaluda  ühtsete sisuliste standardite või meetmete loomist, et tekiks tervik, kuid selleks on vajalik kaasata kõne all olevate koolide esindajad ja õpetajad ning pühapäevakoolide õpetajate huve esindav organisatsioon, kelle nägemus peaks andma suunad,  kuhu, kuidas ning mil viisil antud koolitüüp võiks areneda.

Rahvuskultuuriseltside pühapäevakooli õppetöö puhul on suureks probleemiks ka madal osavõtt. Seire teostamise perioodil osales koolide õppetöös vaid 30 protsenti koolide nimekirjade õppuritest.

Süsteemi korrastamine kasulik kõigile

Pühapäevakoolis õppimine on lastele Eesti riigi toel tasuta. Viidates  õppetöös osalenute suhteliselt madalale osavõtuprotsendile peaks kaaluma kasvõi sümboolse õppemaksu kehtestamist, mis võiks distsiplineerida nii õppijaid kui ka nende vanemaid. Ühtlasi iseloomustab pühapäevakoolide maastikku ka liigne killustatus ning süsteem  vajaks korrastamist, sest on selge, et pelgalt kultuuriseltsi esimehe ja/või õpetaja initsiatiivil põhinev riiklikult rahastatud eraprojekt ei ole mõttekas.

Kindlasti väärib laiemat diskussiooni pühapäevakoolides õpetatava keele- ja kultuuriõppe kvaliteedi ühtlustamine, mis oleks oluline nii asjaosalistele endile kui riigile.

Kultuuridevahelise pädevuse arendamine esitab mistahes võõrkeeleõpetajatele, sealhulgas rahvuskultuuriseltsi pühapäevakooliõpetajale, väljakutse. Nii võõrkeeleõpetaja kui ka pühapäevakooliõpetaja rolliks on olla kultuuride vahendaja. Õpetaja ülesandeks on luua sild oma- ja sihtkultuuri vahel, neid mõlemaid väärtustades.

Mitme erineva kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav. Mis võiks olla pühapäevakoolide keele- ja kultuuriõppe roll?  Lisaks ühele täiendavale keelele, olgu selleks siis pühapäevakoolis pakuatava keele õppimine kas ema- või võõrkeelena, on  koolieas kultuuridevahelise pädevuse arendamise alustanutel suurem tõenäosus, et õpilastest saavad tolerantsed inimesed – inimesed, kes ei lase end eelarvamustest mõjutada. Kontakt teiste keelte, kultuuride ja traditsioonidega rikastab õppijaid ja lubab ehk enam tunnetada kui suhteline võib olla nende endi tegelikkus.

Arvamus avaldati venekeelses Postimehes 13. juulil 2012.

Kirjutas: Evelin Müüripeal

Posted in rahvused ja kultuurid, Tolerantsus ja väärtused | Tagged , , , | Lisa kommentaar

Mõtteid keelekümblusest: hirmust üleolemine tasus kuhjaga ära

“Kui ema ütles mulle, et lähen eestikeelse õppega kooli, hakkasin ma nutma. Eesti keeles teadsin ma ainult tere ja head aega, niisiis mõtlesin, et ei saa hakkama,” meenutasid noored abituriendid, kes alustasid 12 aastat tagasi kooliteed  keelekümblusklassis.

Need noored, Eestis esimesena varase keelekümblusega alustanud 82 õpilast neljast koolist, kes nüüd nö suurde ellu astuvad, on MISA inimestele läbi 12 aasta väga kalliks saanud. Aktusel, mis toimus eelmisel nädalal Tartus, läksid silmad märjaks mitte ainult lapsevanematel ja õpetajatel, vaid ka paljudel teistel rohkem või vähem keelekümblusega kokkupuutunutel.

Emotsioon nädal tagasi toimunud tähtpäevast väreleb tänaseni hinges ja just seetõttu otsustasime teiega jagada mõningaid südamlikke õpilaste ning valdkonna arendusse panustanute mõtteid.

Olgu öeldud, et keelekümbluse esimene lend oli väga edukas – lausa 25 protsenti noortest lõpetas kas kuld- või hõbemedaliga. Ilmselge, et õpilasi kaasav ja koostööd soodustav õppevorm on tõestanud oma eksistentsi ning teises keeles õppimine, kui see ei ole pelgalt tuupimine, kingib, mitte ei röövi selle osalistelt. Varajane keelekümblus on ka väga põhjalikult uuritud õppevorm ning ka uuringud kinnitavad, et see programm on edukas. Uuringud on näidanud, et varase keelekümbluse õpilased on tavaklasside õppuritest edukamadki.

Keelekümblusporogrammi logo

Keelekümblusporogrammi logo

“Varajase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse alustatakse programmiga lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal kuni 50 protsendini. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.” (Allikas: www.kke.ee)

Keelekümblusprogrammiga liitumine on vabatahtlik ja eeldab nii lapsevanemate kui ka koolide nõusolekut. Küllap on igasugune vabatahtlik otsus alati tulemuslikum kui millegi tegemine määruse või käsu korras. Tegemist on inimpsüühikale loomuliku omadusega, sest nõuded, isegi kui kokkuvõttes kasulikud ja vajalikud, on alati ebameeldivamad kui vaba tahte järgi langetatud otsused.

Põhjust jätkuvalt tähistada on! Lisaks uuringutele saame nüüd ka praktika vilju näha. Aitäh Tallinna Läänemere Gümnaasiumile, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumile, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumile ja Narva Vanalinna Riigikoolile julguse, panuse ja vaba tahte väljenduse eest!

Tegu on märgilise sündmusega Eesti hariduselus ja loodetavasti saab nende noorte eeskujul kannustust palju teisigi koole ja lasteaedu. Praegu rakendatakse keelekümblust 38 lasteaias ja 36 koolis ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.

Abiturientide mõtteid keelekümbluskogemusest

Keelekümblusprogrammi esimese lennu pidulik aktus Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Foto: Meelika Hirmo

Keelekümblusprogrammi esimese lennu pidulik aktus Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Foto: Meelika Hirmo

Anžeelika ja Elliina kogemusest:
“Kui ema ütles mulle, et lähen eestikeelse õppega kooli, hakkasin ma nutma. Eesti keeles teadsin ma ainult tere ja head aega, niisiis mõtlesin, et ei saa hakkama. Sellest ajast on möödunud  12 aastat ja vaatamata kõikidele raskustele, olen väga tänulik oma vanematele, et nad mind keelekümblusklassi õppima panid.

Me rääkisime esimese õpetajaga väga palju. Iga päev küsis ta, kuidas meil läheb ja mõnikord võisime matemaatika tunni asemel vestelda kogu tunni erinevatel  teemadel. Just niimodi saime keele selgeks. Keele õppimise eesmärgil armastasime  mängida etendustes või teha viktoriine. Me istusime alati rühmades ning kogusime väikesi tähekesi erinevate saavutuste eest. Veerandi lõpus sai parim rühm viied. Muidugi, tahtis iga grupp olla parim, sellepärast pingutasime kogu jõust. See oli tõesti arukas käik meie õpetaja poolt panna meid konkureerima, kuna igaüks tahtis olla parim. Tulemusena, lisaks viitele, saime me veel häid teadmisi ning kõik said keele kiiremini selgeks. Kuid keel ei ole ainus pluss keelekümblusprogrammis. Samuti jäid meile kõigile head mälestused koolist, sest kõik need etendused, viktoriinid, konkurssid ja võistlused olid tõesti toredad.

Ma sain päriselt aru, kui väga on meil keelega vedanud, alles siis, kui sattusin vanematesse klassidesse. Meil on väga aktiivsed õpetajad, kes pakkusid meile palju projekte. Muidugi olid need kõik eesti keeles. Õpetajad kirjutasid projekte vene keeles, meie aga tõlkisime neid eesti keelde. Tulemusena, on meil 12. klassi lõpuks palju saavutusi. Nendest kõige tähtsam on heategevuse auhind, tänu millele külastasime europarlamenti Strasbourgis.

Ma lõpetan kooli ja mul pole hirmu tuleviku ees. Ma ei karda õppida eesti keeles. Ma pole veel otsustanud, aga arvan, et lähen keeli õppima. Tänu programmile on mul tekkinud huvi keelte vastu.

Meil on väga sõbralik ja lõbus klass. Põhjuseks, miks meie klass on olnud nii sõbralik mitmete aastate vältel, on just see programm.  Selleks, et saada kõikidest raskustest üle, hoidsime me kokku  ning aitasime üksteist. Keegi oli tugevam, keegi  nõrgem, kuid me pole kunagi keeldunud aitamast. Keelekümblusprogramm kogus meid kõiki kokku. Kui seda poleks, oleksime pigem erinevates klassides, võib-olla isegi koolides. Ma olen tänulik meie direktorile, kes andis meile võimaluse õppida eesti keeles. Olen samuti tänulik meie esimesele õpetajale, kellega meil oli hea olla ning kes  muutis meid klassina ühtseks ning kõikidele teistele õpetajatele, kes õpetasid meid ning aitasid sellel raskel teel. Ilma nendeta ei saaks ma kokku oma toreda klassiga ning ei teaks riigikeelt.”

Maria kogemus: Klaas on kas poolenisti täis või poolenisti tühi:
“Kas me saame või kaotame midagi oma valiku tagajärjel – on minu arvates filosoofiline küsimus. Vastus sellele sõltub inimese iseloomust ja ellusuhtumisest. See on nagu klaas, mis on kas poolenisti täis või poolenisti tühi. Ma arvan, et iga päev toob inimesele midagi uut tema maailmavaadetesse ja maailmasuhtumisse. Kui niisuguseid päevi oli 9 kuud korrutatud 12 aastaga, siis võib ette kujutada, et koolist tulevad välja iseseisvad isikud, kes on valmis ametit omandada ja ühiskonna heaks töötama.

Keelekümblusprogrammi lõpetajad, nagu kõik teised õpilased Eestis, omandavad teadmisi kõikides ainetes kooliprogrammi järgi, tarvilikku füüsilist ja moraalset arengut, oskust kriitiliselt hinnata ennast ja teisi, arusaama enda ainulaadsest rollist ühuskonna elus ja arengus. Kuid keelekümblejad saavad selle juurde ka midagi rohkemat. Nad oskavad mõista ja austada teisi inimesi ja teisi kultuure, on rohkem avatud terve maailma jaoks ja heatahtlikud kõikide inimeste vastu. Lõpetajatele on ka omane mõtlemispaindlikkus, mis tuleneb vajadusest ülesannete täitmisel kreatiivseid ja efektiivseid lahendusi leida.

Keelekümblusprogrammi õpilased on väga aktiivsed ja teadmishimulised. Pole ka ime, et minu koolikaaslased on olümpiaadide, konkursside ja võistluste oslejad ning tihti ka võitjad. Meie kooli tuntakse linnas just nende tublide õpilaste järgi.

Meie lahkumine toob ka koolile head. Esiteks see on kasvatuskogemus. Oleme saanud suure ja tähtsa eksperimendi osaks: tulles kooli, ei osanud me üldse eesti keeles rääkida, ja meie õpetajatel isegi polnud õpikuid – kõike seda arendati töö ja õppimise ajal. Programmi tegevus on nüüd laiem: lapsi valmistatakse kooliks ette juba lasteaias, tegutseb Keekelümblusprogrammi Lastevanemate Liit, mille kaudu vanemad jagavad kogemust laste toetamises.

Elu ise on parim õpetaja. Saame kasulikke tunde iga uue inimese kohtumisega. Selliseid kohtumisi tuleb eluteel veel väga palju, seega ees on veel palju suhtlemist ja teadmisi. Keelekümblusprogramm oli meile suurepäraseks abiks.”

Tänusõnad keelekümbluse “maaletoojatelt”
Peeter Mehisto, Kanada keelekümbluskogemuse juurutaja Eestis:

Peeter Mehisto. Foto: Erakogu

Peeter Mehisto. Foto: Erakogu

“Lugupeetud lõpetajad, teie vanemad, õpetajad, abiõpetajad, õppealajuhatajad, direktorid, õppevara loojad, koolitajad, nõustajad, keelekümbluskeskuse töötajad, ametnikud, linnapead, härra haridus- ja teadusminister, endised ministrid, riigikoguliikmed, presidendid! Mitte ainult ei tulnud kogu kokku küla, et toetada teid, õpilasi, teie hariduseteel, vaid kogu riik on teinud koos selle julge sammu, et rajada keelekümbluse tee. Veel kaasas riik välispartnereid eesotsas Kanada kolleegidega, siis ka Soome, Euroopa Liidu, Madalmaade ja Ameerika partnerid. Keelekümblusprogramm sai loodud koostöös paljudega.

Aga täna, armasad lõpetajad, on teie päev, sest õppima pidite teie ja sellega saite hakkama. Südamest õnnitlen teid! Täna saate nautida enda töövilja. Täna on ka meie kõige päev: elame teile kaasa.

Loodan, et võtate endale keelekümblusteelt kaasa õpihimu, valmisoleku edasi arendada enda eesti, vene ja inglise keele oskust, harjumuse teha konstruktiivset koostööd. Olge teie ise, saage tundetargaks, hoolitsege enda eest, aga leidke ikka ka võimalus hoolt kanda ühiskonna eest, et jätta endast maha parem maailm. Eelkõige kujundage endale selline hoiak, mis võimaldab teil raskustest õppida ja olla koos teistega õnnelik.

Armsad õpilased! Olete väga suure asjaga hakkama saanud!

Muide, tervitan teid Kasahstanist, kus tänu teie ja kogu kümbluspere tehtud edukale tööle luuakse Eesti keelekümblusprogrammi eeskujul Kasahhi keelekümblusprogramm. Nii siis olete te juba aidanud muuta maailma.”

Robert McConnell, Kanada keelekümblusspetsialist:

“Sõbrad, kolleegid, õpilased,
Kas tõesti on nii palju aastaid nii kiiresti mööda lennanud? Kas need täiskasvanud noormehed ja neiud kuulajate hulgas on tõesti needsamad vahvad ja nutikad lapsed, kellega ma kohtusin 12 aastat tagasi, kui nad käisid veel esimeses klassis? Hämmastav!

Mul on väga kahju, et ma ei saa koos teiega tähistada Eesti keelekümblusprogrammi esimese lennu lõpetamist. Nagu kõik kohalolijad teavad, on see ettevõtmine saanud üheks Eesti haridussüsteemi kroonijuveeliks, seda imetletakse ja sellest võetakse eeskuju mõlemal pool Atlandi ookeani.

Sooviksin sel puhul õnnitleda nii lõpetajaid, nende õpetajaid ja teisi koolitöötajaid kui ka kõiki neid, kes on programmiga seotud. Teil kõigil on põhjust väga suurt uhkust tunda.

Isiklikust vaatevinklist  lähtudes on Eesti keelekümblusprogramm andnud mulle harukordse võimaluse toetada neid, kes on aidanud muuta Eesti hariduse nägu.  Tänu keelekümblusele olen kohtunud ja koos töötanud inimestega, kellest on saanud mu sõbrad kogu eluks, ning olen hakanud seda maad ja rahvast armastama.

Lõpetuseks lubage mul lihtsalt öelda: „Ma olen südamest eestlane.“”

Paistab, et hirmudest ja ebakindlusest üleolemine on osapooltele kuhjaga ära tasunud. Kogemus, mis algas pisaratega, lõppes enesekindluse ja naeruga. Pisikesed põnnid, kes oskasid öelda eesti keeles vaid “tere!” ja “head aega!” suutsid aktusel suurepäraselt kõnelda mitte ainult eesti ja vene keeles, vaid ka inglise ja saksa keeles. Äsja täisealiseks saanute jaoks on see hea pagas, mida tasub uhkusega läbi elu rännates kaasas kanda.

Kirjutas: Meelika Hirmo,
MISA kommunikatsioonijuht

Posted in Keelekümblus | Lisa kommentaar

Lõimumisest räägivad Konstantin Vassiljev, Anne Veski ja Ivan Makarov

Eelmisel nädalal andsime välja MISA integratsiooniteemalise erilehe eestikeelse Postimehe vahel. Lehte koostades oli meil rõõm intervjueerida ajakirjanikku Ivan Makarovit, lauljat ja Venemaa Sõpruse ordeni laureaati Anne Veskit ning aasta kodaniku tiitli pälvinud jalgpallurit Konstantin Vassiljevit. Küsisime, kas lõimumine Eesti ühiskonnas on võimalik, kes või mis on integratsiooni NOKIA ning kelle töö on lõimida.

Ivan Makarov
Ivan Makarov. Foto: Erakogu

Kas lõimumine on Eestis üldse võimalik või on konflikt vältimatu?

Ivan Makarov: Konflikti ma siin küll ei näe. On olemas teatud eriarvamused, kuid neid leidub ka igas korralikus peres. Integratsioon selle sõna heas mõttes toimub ja me saame küllaltki hästi läbi. Kui tihe on see läbisaamine, on teine küsimus. Võiks ju ka tihedam olla.

 

 

Anne Veski

Anne Veski. Foto: Erakogu

Anne Veski: Põhimõtteliselt ei ole asju, mis ei oleks võimalikud, aga aeg on näidanud, et see on keeruline protsess ja nõuab mõlema poole tahet. Võime teinekord täiesti mõtlematult ja tahtmata teist solvate, jättes arvestamata ajaloolist tausta ja rahvuslikke omapärasid. Need aga on ja jäävad ja kao kuhugi.

 

 

 

Konstantin Vassiljev. Foto: Lembit Peegel

Konstantin Vassiljev. Foto: Lembit Peegel

Konstantin Vassiljev: Integratsioon on tervikliku ühiskonna tekkimine ja tema erinevast rahvusest liikmete osalemine selle erinevates struktuurides ja sfäärides täieõiguslike ja võrdsete subjektidena. Hea integratsiooniprotsess on pikaajaline ja keeruline. Alustada võiks koostööst, mis on kindlasti võimalik, aga selleks peab inimestel olema ainult tahe ja eesmärk, mis neid ühendaks.

Kuidas kõige inimlikumalt tagada eestlaste ja venekeelse elanikkonna kooseksisteerimine ja suurem ühtsustunne?

Ivan Makarov: Kooseksisteerimine on juba ammu tagatud, me eksisteerime ikka veel. Ühtsustunde eest tuleks hoolitseda kasvõi meie vutipoistel – iga Kostja Vassiljevi poolt löödud värav liidab meid.  Nagu ka hea kontsert, koristustalgud ja hea eesti õlu. Ühtsustunnet ei ole vaja kultiveerida – tuleks lõpetada sellele vastu töötamine. Mõned eestlased võiksid lõpetada veneteemaliste lolluste rääkimise, venekeelne press aga võiks lõpetada nende sõkalde väljanoppimise ja suure kella külge panemise. Ja saabuv suvi liidab meid niikuinii.

Anne Veski: Tuleb omavahel inimlikul tasandil suhelda ja siis leiab ka ühiseid kokkupuutepunkte. Minu kodutänaval elab väga erinevatest rahvustest inimesi ja me saame kõik omavahel igal teemal suhelda. Lõimumine saab alguse sõprusest ja sõpradest. Inimestel, kellel on erinevast rahvusest sõpru, selliseid probleeme sisuliselt ei teki. Kõik see nõuab loomulikult mõlemapoolset austust – nii keelelist kui ajaloolist. Tuleb lihtsalt rohkem asju arutada inimlikult pinnalt. Erinevad rahvused jäävad ja monokultuurset riiki ei leidu praktiliselt kuskil.

Konstantin Vassiljev: Ühiseks eesmärgiks võiks olla näiteks head elamistingimused Eestis neile, kes tahavad riigis elada ja töötada. Koostöö selle nimel võib kindlasti ühendada erinevaid inimesi, sest iga normaalne inimene tahab endale ja oma perele parimat.

Kes peaks seisma suhete paranemise eest?

Ivan Makarov: Kõik me peaksime selle eest seisma. Mõni erakond peaks aga lõpetama rahvusvaenu külvamise oma meedias. Omaenda valijate vastandamine teineteisele rahvuslikul alusel lõpeb ükskord kahe tooli efektiga – kui nad kaugenevad teineteisest, siis variseb poliitiline rümp põrandale. Ja paras talle.

Anne Veski: Peame kõik oma arengutaset tõstma ega tohi istuda oma mätta otsas ning kogu aeg oma tõdesid välja karjuda. Tuleb maailmas ringi käia ja vaadata, kuidas asjad käivad. Kuigi lolle leidub igas rahvuses ja konflikte võib sellest alati tekkida, ei tähenda see, et kogu rahvus selline on ja me ei võiks omavahel suhelda.

Konstantin Vassiljev: Väga raske öelda, kes peaks liidrirolli enda peale võtma – poliitikud, ajakirjandus või tavakodanikud. Alguspunktiks võiks olla see, et mitte jagada inimesi eestlasteks ja venelasteks. Näeme seda tihti ajakirjanduses. Poliitikute jutud ja nende mõju sellele teemale on ka väga tähtsad.

Missuguse on soovituse annaksite tavainimesele?

Ivan Makarov: Naerata alati ka võõrale lapsele. Ütle oma trepikoja naabritele alati tere. Ja kaasinimese keele tundmine ja kasutamine on alati hariv ja liitev.

Anne Veski: Mida rohkem keeli oskad, seda rohkem saab teineteise mõttemaalimast aru. Tuleb ise olla avatum ja küll siis leiab ka ühise keele – oleme kõik ju inimesed. Ajalugu me muuta ei saa ja kuigi seda peab teadma ja mäletama, ei saa olla selles nii kohutavalt kinni. Ühiselt tuleb edasi minna sellest situatsioonist, mis meil antud hetkel on.

Kes või mis on “integratsiooni NOKIA”?

Ivan Makarov: NOKIA on tegelikult raskustes ja muudkui vallandab inimesi, ka Soomes. Integratsioon aga eeldab inimeste hoidmist, tihedamat läbisaamist ja osavõttu. Vene muusikuid ja tantsijaid võiks kutsuda meie üldrahvalikele pidudele Lauluväljakule. Austatud Eesti Vabariigi President võiks kutsuda meie vene kaasmaalasi oma vastuvõttudele.

Anne Veski: Kõik normaalsed inimesed, kes Eesti elu edasi viivad.

Konstantin Vassiljev: Minu jaoks sport, aga igal inimestel võib olla ka oma NOKIA. Viimaste aastate jooksul on jalgpall väga hea koostöö näide ja võib ka  loota, et see annab inimestele positiivse signaali, et koostöö ja sellest kasvav lõimumine on võimalik.

Intervjueeris Meelika Hirmo, MISA kommunikatsioonijuht.

Erilehte, mis käsitleb teemasid noortelaagritest telesaadete ja hariduseni, saab lugeda siit!

Posted in rahvused ja kultuurid, Tolerantsus ja väärtused | Lisa kommentaar