Mari Valgepea
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodanikuhariduse ja rände üksuse töötajad käisid Lätis õppevisiidil, et näha, kuidas on lood lõimumisega Lätis, kuidas rakendatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) toetusi ning mida on eestlastel õppida Lätilt. Sellest, kuidas „Ei saa läbi Lätita“ kirjutab tänases blogipostituses MISA koordinaator Mari Valgepea.
Läti Vabariigiga seonduvad enamikele eestimaalastele majanduskriis, Air Baltic, anekdoodid lätlaste kohta ja Laima šokolaad. Üldiselt koheldakse Lätit transiitriigina, jõudmaks atraktiivsemate sihtkohtadeni ning eeskuju mõttes vaatavad eestlased ikka rohkem Põhjamaade poole. Tegelikkuses on Eestil ja Lätil aga kokkupuutepunkte väga paljudes valdkondades ja näiteks lähiminevikku arvestades on praktikate võrdlemiseks Läti just sobiv (immigrantide sarnane taust ja osakaal, probleemid, ajaloolised seigad jne).
Ka Välisministeeriumi andmetel on Eestil ja Lätil sõbralikud suhted, mis põhinevad geograafilisel ja ajaloolis-kultuurilisel lähedusel ning ühistel välispoliitilistel eesmärkidel. Tihe suhtlemine ja viljakas koostöö valitsevat ka madalamate tasandite riigiasutuste ja äriettevõtete vahel. Muuhulgas olgu öeldud, et alates 1995. aastast on Läti kodakondsuse saanud 299 eestlast.
Üks toetusprogramm, erinevad praktikad
Läti Vabariigi Majandusministeerium jäi majandusnäitajate võrdlemiseks (ja enese upitamiseks) külastamata ning ka šokolaaditehas jäi plaanidest välja, sest lähtuda tuli ju ikka oma valdkondlikust pädevusest. Kahe täispika päeva jooksul kütsid kirgi ja avardasid silmaringi kohtumised Läti Siseministeeriumi Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga, Läti Kultuuriministeeriumiga, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse „Mucenieki“ ja MTÜ-ga „Providus“ (sarnane meie Poliituuringute keskusele Praxis).
Nii nagu Eestiski, tehakse ka Lätis EIF-i raames huvitavaid projekte: lisaks keeleõppeprogrammidele ja avalikkusele suunatud infokampaaniatele tõstetakse ametnike rahvusvahelist kompetentsi erinevate kultuuride tutvustamise koolituste näol ja korraldatakse kogemuste vahetamiseks õppereise erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Erinevus EIF-i rakendamisel on see, et lõunanaabrid viivad EIF fondi raames igal aastal läbi arvuliselt vähem projekte, kuid projektid on suuremamahulised kui Eestis. Huvitav on ka fakt, et Lätis korraldab Kultuuriministeerium ise projektikonkursse ja delegeeritud asutust (milleks Eestis on MISA) ei ole. Kui Eesti riik jälgib EIF-i abikõlblikkuse reegleid äärmise täpsusega ning on seadnud üsna ranged tingimused, siis Läti kolleegide selgitused andsid alust arvata, et seal on jäetud rohkem ruumi programmi tegevuste tõlgendamiseks.
Läti varjupaigataotlejate vastuvõtmisel võimekam
2011. aastal esitati Lätile ligikaudu 350 varjupaigataotlust. Läti varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses, mis asub otse Riia külje all, elab hetkel umbes 100 inimest ning plaanis on keskuse laienemise lähitulevikus. Võrdluseks võib märkida, et Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses on võimalik majutada maksimaalselt 35 varjupaigataotlejat ja tavaliselt on seal elanikke sellest vähem. Ka asub keskus Jõhvist 50 km kaugusel ja halva ligipääsetavuse tõttu on keskuse hinnangul seaduses ettenähtud teenuste osutamine varjupaigataotlejatele kas väga ebaregulaarne või puudub üldse.
Politsei- ja piirivalveameti andmetel oli 2011. aasta üheksa kuu jooksul esitanud Eestisse varjupaigataotluse 59 inimest, mis näitab Eesti suhteliselt madalat populaarsust põgenike sihtriigina. Nii Eestis kui Lätis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses tagatud elamiskoht, vajaduse korral riided ja muu materiaalne tugi, sealhulgas toetusraha.
Õppetunnid sarnasuste põhjal
Sarnase ajaloo- ja kultuurikeskkonnaga riigid peaksid Eesti jaoks olema kahtlemata kogemuste ammutamise allikaks, sest analüüsi tarbeks on sellest enam kasu kui meist parema elujärjega väga erineva ajaloolise kogemusega riikide praktikatest.
Õppimine läbi õppereiside on lisaks silmaringi laiendamisele ja koostöö arendamisele loomulikult ka suurepärane võimalus oma kolleegidega kontoriväliselt mõtteid vahetada ning ideid genereerida. Minge ikka õppereisile ja ärge uppuge endi argitoimetustesse, sest nagu Eesti kultusbändi Ruja lauluski öeldud: „Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina!“
integratsioon 